Ta küsis minult: “Kes sa oled?”Laususin, et olen Reenaning tema ütles: “Tänan.”
Ja siis küsis ta uuesti: “Kes sa oled?”Olin segaduses, kuid sõnasin: “Tütarlaps.”Ning tema lausus: “Tänan.”
Ja küsis siis uuesti: “Kes sa oled?”Ning valdas mind hämmeldus, kuidütlesin “kunstnik”ja tema vaid tänas.
Ning seejärel päris: “Kes sina oled?”ja äkitselt tundsin end kohmetunaega osanud midagi vastata,seega lasin oma sisemusel kõneledaja ütles ta: “Bensiinipump.”Ning tema vaid tänas.
Kuid küsis ta uuesti: “Kes. Sa. Oled.”Ning järsku ma mõistsin ja purskasin välja:“Olen radiaator, külm vesi, teflonpann ja pliidiraud,olen marutaud ja ebola ja kollane märkmelipik joonelisel paberilja kitarrikeel, tiibklaveri pedaal ning võrratu kuningriigisaal.Olen armastus ja rahu ja lõpmatu tarkus,olen arukus ja jäärapäisus kõrgusekartus,kiuslikkus ning mässumeelsus, mitmekeelsus ja maksapasteet,tasakaalukus ning sopased teed kaetud sügislehtedega,puudealleed.Olen alkoholivaba viski, olenkõiksus ja samasmittemiski.”
